Poleks kunagi arvanud, et töörõivad võivad nii mugavad ja mõnusad olla, et soetan veel teisegi paari kodus kandmiseks.

Kõik algas sellest, et Medical Dressi esindaja tuli suurte kohvritega meie meeskonnale töörõivaid proovima. Käisime kolleegidega siis ükshaaval valimas. Esialgu vaatasin hoopis teistsuguseid, avaraid tööpükse, aga rõivabrändi esindaja ütles, et võtke need stretṧid, need sobivad just teile. No ma poleks selliseid tööpükse iial julgenud valida, olen, nagu naised ikka, pisut kurvikas. Aga panin jalga ja… mis sa ütled! Püksid istusid nagu valatult, kõrge vöökoht tegi talje peenemakski ja kui siis mulle veel üle pea käiv tuunika ka välja valiti, tundsin end nagu kataloogitüdruk – naeratav ja julge, lausa meeldisin endale peeglist vaadates.

Muidugi oli see ainult pool asja. Sest kui uue riietuse tööle selga panin, tundsin, et ainult sellistes  stretṧpüksetes tahangi tööd teha. Esiteks nägime kogu oma meeskonnaga ilusad välja, sest meie tuunikad ja püksid on nüüd sama värvi ja oli kohe selge, kes on klient, kes on lemmikloomakliiniku töötaja. Muidugi on tore tunne, kui näed kogu oma kollektiiviga hea välja, aga siia liitub veel praktiline pool.

Nendes pükstes kükitad muretult ja plekke ka pole

Mu töö lemmikloomakliinikus seisneb nimelt selles, et pean sageli kükitama ja kummarduma, et oma neljajalgsete patsientidega suhelda. Varem oli see lihtsalt ebamugav, tundsin, kuidas tööpüksid kummarduses ära vajuvad ja jooksin  kohviruumi tihtipeale neid kergitama. Need stretṧid aga – võta ükskõik, milline asend. Istuvad jalas nagu valatult! Ja muidugi, koos selle kinnise tuunikaga, mida 7days maaletooja soovitas − selle tuunikaga oli nii, et ükski kass ega koer ega jänku ei saanud oma teravate küünistega käppa mulle tuunika vahele ajada kui teda süstisin. Varem on seda eest lahtise tuunikaga ikka juhtunud ja siis oli tükk tegu, et käpakest välja õngitseda. Küüned jäid mõnigi kord kinni.

Käime oma loomakliinikuga ka hobuseid ravimas – veterinaari amet nõuab mõnikord sedagi, et tuleb looma juurde pikali heita. Proovisin nüüd, uued tööpüksid jalas – nendesamade stretṧidega tegin mugavalt kõik töövõtted ära. Pükste libe materjal kannatas välja isegi murul lamamise – ei mingeid rohuplekke või mullaga määrdumist nagu varem. Isegi veeplekke ei jäänud peale, kui hobused puristasid.

Oled vist alla võtnud?

Kuna need stretṧid mulle nii sobisid, pesin neid korra ise kodus ja proovisin uuesti jalga – ei mingit muutust! Ei tõmmanud kokku, ei veninud välja, värv oli sama ja plekid tulid hästi välja. Mida ühest püksipaarist veel tahta! Otsustasin, et tellin endale koju ka sellised, heledad ja tumedamad, siis on hea vahetada. Mina ja mu stretṧid – me oleme nüüdsest täiesti lahutamatud! Koduste pükstega saan teha kõiki aiatöid. Võin kükitada ja rohida, kartmata, et püksivärvel selja tagant liialt alla langeb. Võin rahulikult põlvitada oma taimede vahel, ilma et püksid mullaseks teen.

Ja lõpulugu ka. Kolleeg küsis, et kui palju ma olen nüüd alla võtnud. Et nendes pükstes on mul nii ilus puusajoon, et teeb kadedaks kohe. Pisut vist olen, ütlesin, ja naeratasin. Lasin tal jääda selle mulle meeldiva teadmise juurde.